Realism Eestis
nüüd kirglikult kippuma "Euroopasse"; alles sealne loorber tundus küllalt kohasena geeniustele, kelle
surematuse avastajad nad olid peamiselt ise. Ükski kahtlus, ükski hoiatus ega õpetus ei leia teed säher-
duse esteetilise ristisõitja teadvusse, äparduvad esinemised teda ei heiduta, arenemisaja ülemäärane
pikkus tema kannatust ei katkesta, sest tema fanaatlik usk enda suurusesse on hävinemata. Kuna aga see
usk tavaliselt on ebausk parimal puhul võib ehk juttu olla andelisest keskpärasusest, nagu Leo Saalepil,
siis saab sellest ainult enda ja kunstisõgedate teiste tunnustatud geeniusest vaene hukkuv kunstimarter,
kelle saatus võib olla traagiline, ent ka tragikoomiline.
Seesugused desperaadod saavad sageli ergutust ja õhutust võhikuliselt, kuid indleva rahvusliku
kuulsuseihaga täidetud seltskonnalt, mis moodustab nende tooniandva ümbruse. Oodatakse geeniusi,