kauplemisega. Kodanikuõigused perioikidel puudusid, samas olid nad kohustatud vajaduse korral teenima Sparta sõjaväes. Spartiaatide poolt alistatud naabermaakonna Messeenia elanikud olid muudetud riigiorjadeks- helootideks (80%), kes olid jagatud spartiaatide vahel ning harisid nende põlde. Kes olid 1) spartiaadid, 2) perioigid; 3) heloodid? Sartiaadid – kodanikud. Osalesid vaid valitsemises Periogid – sõja ja andamikohustus. Peamiselt olid käsitöölised ja kaupmehed (isklikult vabad ümberkaudsed elanikud (ei olnud Sparta kodanikud), kellel aga polnud poliitilise õigusi Heloodid – spartalastele kuuluvad orjad (riigiorjad), kes harisid spartiaatide põlde). 6. Kuidas toimis Sparta aristokraatlik valitsemine? Iseloomusta 1) basileuste, 2) geruusia ja 3) apella rolli. Spartas valitsesid kaks kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohustusi, nemad langetasid kõige tähtsamad otsused
Ta kasutas üsna palju eunuhhe asevalitsejatena, nii sõjalises kui administratiivvalitsuses vältimaks dünastiate teket. Ta viis läbi ka armeereformi, kui eelnevalt kasutati sõjakäikudeks mobilisatsiooni, siis tema lõi palgaarmee, mis on igati loogiline, sest sõjakäigud olid suured ja iga-aastased. Kolmas asi mis ta tegi oli välispoliitiline süsteem, mille kaudu ta alasid assüüra riigi juurde lisas. 1 faas oli muuta vallutatud ala vasalliks ja panna peale andamikohustus, 2 faas moodustati nukuriik??, kus peale andamikohustuse võeti maha valitseja ja pandi asemele assüüriameelne valitseja, 3 faas on see, et ala muudeti provintsiks, ehk ta kaotas igasuguse iseseisvuse. Assüüria ei vallutanud Foiniikia alasid, Araabia vastu ta ei läinud, Juuda jäi samuti Assüüria huvialast välja (oli lihtsalt nii väike ja tähtsusetu), samuti Egiptus säilitas suurema osa ajast iseseisvuse. 738 eKr okupeeris Tiglat-Pileser III Palestiina.
annaabi.ee 
