INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED
Brüsselist, anatoomiat õppis ta Pariisis, hiljem Itaalias, tegutsedes kirurgiaprofessorina
Padovas. Oma kogemuste varal kirjutas ta rikkalikult ja hästi illustreeritud teose "Seitse
raamatut inimkeha ehitusest". Vesalius oli see, kes parandas ka Galenose rohked
eksimused, põhjendades seda sellega, et Galenose õpetus põhineb peamiselt loomade
2
anatoomial ja ei ole seega õige. See kõik oli niivõrd uudne ja harjumatu, et kutsus esile
arstide ja anatoomide hulgas segadust ja isegi raevu.
XVII sajandil avastas William Harvey (1578-1657) vereringe. See oli tol ajal anatoomia
ja füsioloogia suurimaks avastuseks.
Samasse sajandisse jääb ka mikroskoobi kasutusele võtmine anatoomilistes uurimustes.
Sellest alates täiustuvad uurimismeetodid ja avastatakse üha uusi ja uusi organeid ja
süsteeme.
1.2. Inimese asukoht zooloogilises süsteemis, tema spetsiifilised tunnused ja
põlvnemine. (W
annaabi.ee 
