Maailma usundid
peale soomeugrilaste on iseloomulik meie lähemates naabrites ka balti ja germaani rahvastele.
Loodususundite puhul on tunnuslik, et erinevates paikade viiakse läbi riituseid, talitusi, mis on
seotud sigivusega või mõne muu toiminguga. See on veel soomeugris usundis olemas, kuid
mitte enam mujal maailmas. Paljud looduslikud pühakohad on taastatud alates 1990. aastatest.
Paljud tekstid on kokku pandud inimeste juttude põhjal ja arhiividest. Anatkse ka põlvest
põlve edasi neid teadmisi.
Ka pühade puude austamine on väga suur. Usutakse, et saab puule oma haigust üle anda. Nt
Kuremäe tamm. Puust möödudes löövad nunnad ette risti, sest sealt on üks püha ikoon leitud.
Ristimärk ja ristiusk
Ristimärk kui ristiusu tähtsaim sümbol
Rist ja (k)ritus – sünonüümid
Jumalik tarkus, usk, armastus, lunastus, meelepatrandus, ohverdus, pääsemine jne
annaabi.ee 
