Eesti keskaeg
Preisimaal). 1558 aga oli katastroof. Olulised maa rajaja piiskop Albert, teine inimene suur ordujuht W.v.
Plettenberg.
Rahvuslik suund. Nt Jannau räägib juba vabaduse kaotusest, Merkel ka. Räägitakse õnnelikest metslastest
ja õnnelikust muinasajast, millele tegi lõpu ristisõdijad. Kiruti Albertit. Sellest aga pärinebki rahvuslik
ajalugu. Tähendab muinasaja apologeetikat ja keskaja/moodsa aja hukkamõistu. Jakobsoni kõne nt.
Kirjeldatakse, et saksad anastajad ja muidu pahad. Hiljem räägiti, et ordutegelased harimatud ja valelikud.
Vaimulikud olid ilmalikud ja rikutud.
Samas, nii eestlased, lätlased ja sakslased (protestandid kõik) leidsid, et usulises mõttes oli keskaeg üks suur
õnnetus.
Kahe MS vahel tegeleti ajaloo ülestähendamisega. H. Kruus: „Eesti keskaja vaimus”, rääkis laostunud
Liivimaast, mis tulenes sellest, et ta oli kolonialistlik. See ei elanud kellegi südames. Ülemkiht jäi
annaabi.ee 
