Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid
aastast, mil oli 21 tsükli maksimum. Seega võib oletada , et päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse
vähenemine päikeseaktiivsuse miinimumi ajal soodustab lisaks tehislikele saasteainetele täiendavalt
osoonikihi hõrenemist. 1986 aastal hakkas küll päikese aktiivsus kasvama , kuid osoonikiht hõrenes
endistviisi. Siiski ei saa välistada, et päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse tugevnemine pärsib
kuidagi osooni hävimist. Päikeseaktiivsuse kasv võib aga kaudselt halvendada Anarktika osoonikihi
olukorda. "Viimastel aastatel on mõned geofüüsikud jõudnud otsustusele, et kõrgendatud
päikeseaktiivsus soodustab tsüklonite süvenemist. Kuna tsüklonid ja antitsüklonid esinevad
enamasti paariti(rõhu alanemisega kuskil peab ju naabruses kaasnema ka ülerõhu teke), siis on
päikese aktiviseerumisel oodata kõikjal suuremmaid rõhukontraste. Meteoroloogid on igatahes
märganud seda,et madala päikeseaktiivsuse aastatel taandub tormide vöö atlandil kõrgematele
annaabi.ee 
