Anarhismis esinev kriitiline mõtlemine ja selle olulisus
argumentatsioonis. Siiski kahtleksin selle võimalikkuses täiesti samadele eeldustele
ning meetoditele toetudes, pigem peaks säilima mõtteviis kui selline. Michel Foucault
arvates tuleks probleem hoopis teistmoodi püstitada (Krull 1996: 163-164).
Nimelt oleks Foucault' arvates huvitav teada, miks on Lääs omaenese praktiseeritavat
võimu nii kangekaelselt näinud pigem juriidilise ja negatiivse kui tehnilise ja
positiivsena. Seega püstitab ta küsimuse ka anarhismikriitika alustalade kohta, et kas
taolise kriitika aluseks olevad mõisted on ikka piisavalt läbitöötatud. Ta leiab, et
arvamus, nagu võimu vahendaks need vormid, mis kirjutatakse ette suurtes
juriidilistes ja filosoofilistes teooriates, ja et on olemas põhjatu ning muudetamatu
kuristik nende vahel, kes võimu teostavad, ja nende vahel, kes selle all kannatavad, on
seotud monarhia instituudiga. Mo-narhia arenes keskajal Foucault järgi vastukaaluks
feodaalide omavahelistele kisklepingmistele
annaabi.ee 
