Referaat ,,Postmodernism''
murrab sisse ühelt poolt esseelikkus, mis püüab mõtestada toimuvat, teiselt poolt
banaalne, suulisel argikeelel põhinev tavaelu kirjeldamine ja keelemänguliste tekstide
loomine.
Keelt ei peeta vahendiks,millega saab elusügavusi ammendavalt kujutada. Seetõttu
hoidutakse ka kindlapiirilistest üldistustest postmodernistliku teose vaatlemisel, sest see,
mis jääb üldmõistetava taha varju, pole keeleliselt alati väljendatav.
Meeleolult on postmodernism sageli anarhilistlik ja negativistlik. Vanad väärtused
religioon, humanism, teadus jne muudetakse pilaks.Paljune ja hajuv uus temaatika,
millest kirjutatakse, jõuab probleemide nõiaringi ja jätab lugejale hulgaliselt küsimusi
ning mõtlemisruumi.
Zanripiirid ähmastuvad, ühendatakse erinevaid stiile ja moonutakse tsitaate. Moodi on
läinud mõne suuna või autori teadlik imiteerimine. Luule ja laulupiir hajub.
Konstrueeritakse teoseid, mis on kokku pandud teiste autorite tekstidest. Sageli kirjutab