Rahvusvaheliste suhete ajalugu - Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani.
tinglik ning tihti on esinenud vahepealseid vorme. Imperiaalsed süsteemid (nt Hiina või
Saksa-Rooma keisririik) on sageli killunenud reaalselt täiesti iseseisvateks üksusteks
(osastisvürstiriigid) ning muutunud sisuliselt anarhilisteks süsteemideks, samuti peab
arvestama, et kõik suuremad impeeriumid koosnevad alati üsna suure autonoomiaga
üksustest, kusjuures autonoomia suureneb, mida kaugemale perifeeriasse liikuda
impeeriumi keskusest. Anarhiliselt orienteeritud tsivilisatsioonid (nt klassikaline Antiik-
Kreeka, aga ka läänekristlik Euroopa), mis väärtustavad väiksemate kogukondade
(riikide) sõltumatust, on jälle süsteemi püüdnud korrastada hegemoonia (kr hegemoniai
– ülemvõim, ühe teistest oluliselt tugevama riigi domineerimine teiste üle, kes ühtlasi
kehtestab süsteemis teatavad reeglid ja korra) või kontserdi-poliitika abil; lõpuks aga
enamasti jõudnud ikkagi universaalse impeeriumini (Aleksander Suure ja Rooma
annaabi.ee 
