paigutatakse loogilises ja phjendatud jrjekorras. NB! Tulemused peavad vastama t pealkirjas ja sissejuhatuses pstitatud ksimustele (t eesmrkidele), testima seal pstitatud hpoteese, vi olema nendega otseselt tihedasti seotud. Ei tohi esitada tulemusi, mis ei ole t otseste, eespool selgelt pstitatud eesmrkidega seotud ega aita neid tlgendada. Arutelu ja jreldused Arutletakse tulemuste le, vrreldakse neid teiste autorite analoogsete uurimuste tulemustega, analsitakse nende omavahelise lahkumineku vimalikke phjusi. Arutletakse tulemuste usaldusvrsuse ja vimalike vigade le. Tulemuste tlgendamisel pstitatud uurimislesande seisukohalt mainitakse ka vimalikke teisi tlgendusvimalusi. Tehakse tulemuste phjal ldistusi ja jreldusi, pstitakse uusi hpoteese, mida oleks vaja tulevikus testida jne. Vltida liigset "snavahtu", mitte minna tlgendustes phjendamatult julgeks (kik tlgendused ja uued hpoteesid tulenegu loogiliselt teie enda ja/vi
Nõukogudeaegne kirjandusteadus tõstis "Kõrboja peremehe" juures esile küla sotsiaalsete vastuolude ning ebavõrdsuse kujutamist. Mõned kirjandusteadlased on märkinud, et tegemist on n-ö väikse romaaniga, mis keskendub inimsuhete lrilisele portreteerimisele ilma sügavama sotsiaalse või psühholoogilise kunstilise üldistuse taotluseta. Uuemad tõlgendused viitavad romaani täpsele vormilisele läbikomponeeritusele ja piibliainelisele sümbolikeelele. Enamasti analsitakse "Kõrboja peremeest" järgmiste teemade vaatenurgast: 1) Peremehe teema. Katku Jüri on illusioonideta kangekaelne töömurdja, kes ei usu uuendustesse. Irratsionaalsest vimmast "võõraste" vastu keeldub ka väga soodsast tehingust, mis võimaldanuks ehk mujal paremini aslustada. Kõrboja Rein on unistaja, kellel ei jätku oma visioonide ellu viimiseks energiat ning kes pooleldi vastu tahtmist peremeheks saanuna loodab mingile välisele jõule. 2) Küla sotsiaalne portree
o. autonoomne elektrivarustus. Mlemat toiteviisi vidakse rakendada koos. Selles kursuses vaatleme tstusseadmete elektrivarustust. Tstuslikud elektritarbijad vib jagada 4 gruppi. 1.Elektriajamid 2.Elektritehnoloogilised seadmed 3.Elektrivalgustus. 4.Juhtimise ja info ttlemise seadmed Traditsionaalselt nimetatakse kahte esimest jutarbijateks Elektribilanss - elektrienergia saamise ja kasutamise vrdlev struktuurkokkuvte. Selle abil analsitakse ja plaanitakse elektrivarustust. Elektrienergia suhteline kulu - he tootehiku kohta tarvitatud energia. Tarbija elektrivarustuse ssteemi lesanne on elektrienergia vastuvtmine ja/vi genereerimine, energia edastusparameetrite (voolu liigi, pinge, sageduse) sobiv muundamine ja elektrienergia juhtimine elektritarvititeni. Suurtarbijate elektrivarustusssteem koosneb krgepingeliinidest, hest vi mitmest peaalajaamast, tarbijasisesest peajaotusvrgust, allksuste alajaamadest ja viimaste kaudu
annaabi.ee 
