Teadmusühiskonna kujunemine
inimeste eluga teistes maades.
Esialgu pandi rhku infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite arendamisele,
et info muutuks teliselt massiliseks ja kergesti kttesaadavaks. Peagi aga
taibati, et igasugune teave ei ole veel teadmine. Selleks et hiskond vi
ettevte oleks edukas, tuleb osata teavet valida ja rakendada. Teadus,
uurimisasutused ja avastuste-leiutiste rakendamine muutuvad olulisemaks; nii
poliitilised kui majanduslikud otsustused peaksid tuginema uuringutele ja
teaduslikele analsidele. Seda tpi hiskonda, kus infot majanduses ja
poliitikas pidevalt ning oskuslikult kasutatakse, nimetatakse
teadmushiskonnaks.
Teadmushiskond, nagu eelnevadki hiskonnatbid, muudab samuti t
iseloomu. Tstusajastule tunnuslik konveierit asendub paindlikuma ning
vabama tkorraldusega. Oluline on loovus, oskus ttada meeskonnas ja
rakendada oma teadmisi. lemuse ja alluva roll pole enam nii rangelt mratud,
ha rohkem tekib tkohti, kus ttaja peab oma tegevust ise kavandama ja
korraldama. Kui tstusajastul