Metsad on hästi tuuleõrnad 2) Rähksed mullad K hästi laialt levinud Põhja-, Loode- Eestis, saartel. Lubipaas on kaetud valkjas halli rähnmoreeniga. Paas sügavamal, kui 30cm. Kihisemine mulla pinnalt. Viljakus väga erinev. a) K' väga õhukesed A C 2 b) K'' õhukesed c) K''' keskmise sügavusega A Bm C 2 d) K''' sügavad 3) Gleistunud karbonaatsed mullad Kg on kõik eelnevate muldade analooksed, ainult on ajutiselt liigniisked. a) Gleistunud paepealsed mullad Khg b) Gleistunud rähksed mullad Kg II Tüüp Leostunud mullad K0 viljakaimad mullad. Kihisemine sügavamal, kui 30cm. 1) Leostunud mullad K0 on kujunenud välja savistumise tulemusena. Annavad stabiilseid ja maksimaalseid saake Eesti oludes. 2) Leetjad mullad KI on kujunenud lessiveerumise tulemusena. Lõuna Eestis, vajavad lupjamist
üisse. Ülesandeks on rohkem kaitsta pihusteid, et ei toimuks pihustiotsikute ummistusi: Esineb kahte tüüpi pihusteid ● pikkisoontega filtrid. Üldjuhul filter koosneb hülsist ja soontega padrun. Padrunile on freesitud sooned, kusjuures ühed sooned algavad padruni ühest otsast ja ulatuvad padruni pikkuses peaaegu teise otsani välja. Padruni teisest otsast algavad analooksed sooned, kusjuures need sooned asetsevad vaheldumisi. Kütus läheb läbi kanali ja sealt pressitakse surveall padruni ja hülsi vahel olevasse pilsse (mille mõõdud on mõni sajandik mm) ja sealt pääseb kütus edasi teistesse soontesse, millised on freesitud teistpidi ja kütus pääseb sealt edasi süsteemi oma teed jätkama ● radiaalsoontega filtrid. Padruni peale on treitud 6 soont. Sooned 1, - 3, - 5 on ühendatud pealevoolu toruotsaga ja sooned 2, - 4, - 6 on
annaabi.ee 
