Paneeli äärtel asuvad peegeldavad ja vastuvõtvad andurid. Tööpõhimõte on selline: 1.Spetsiaalne kontroller genereerib kõrgsagedusliku elektrilise signaali ja saadab selle PEK peale. 2.PEK konverdib selle signaali pinnalainetesse ning peegelduvad andurid peegeldavad seda. 3.Need peegeldatud lained võetakse vastu anduritega ja saadakse PEK peale. 4.PEK võtab peegeldatud lained vastu ja konverdib need elektrilisteks signaalideks, mis kontrolleriga analoogsignaalideks muudetakse. 5.Ekraani sõrmega puudutamisel osa pinnalainete energiast neelatakse. 6.Vastuvõtja fikseerib selle muudatust, aga mikrokontroller arvutab välja puudutamise punkti koordinaadid. See tüüp reageerib puudutamise peale asjaga, mis on võimeline laine absorbeerima (sõrm, kinnastatud käsi, poorne kumm). Kõige suurem pluss on sellist tüüpi ekraanide puhul võimalus teada saada mitte ainult puutepunkti koordinaadid, aga ka puutejõu pinnalainete
Paneeli äärtel asuvad peegeldavad ja vastuvõtvad andurid. Tööpõhimõte on selline: 1.Spetsiaalne kontroller genereerib kõrgsagedusliku elektrilise signaali ja saadab selle PEK peale. 2.PEK konverdib selle signaali pinnalainetesse ning peegelduvad andurid peegeldavad seda. 3.Need peegeldatud lained võetakse vastu anduritega ja saadakse PEK peale. 4.PEK võtab peegeldatud lained vastu ja konverdib need elektrilisteks signaalideks, mis kontrolleriga analoogsignaalideks muudetakse. 5.Ekraani sõrmega puudutamisel osa pinnalainete energiast neelatakse. 6.Vastuvõtja fikseerib selle muudatust, aga mikrokontroller arvutab välja puudutamise punkti koordinaadid. See tüüp reageerib puudutamise peale asjaga, mis on võimeline laine absorbeerima (sõrm, kinnastatud käsi, poorne kumm). Kõige suurem pluss on sellist tüüpi ekraanide puhul võimalus teada saada mitte ainult puutepunkti koordinaadid, aga ka puutejõu pinnalainete
Sõltuvalt füüsikalisest olemusest liigitatakse signaale pneumo-, hüdro-, elektri-, valgus- jms signaalideks. Mikroprotsessortehnikas käsitletakse peamiselt elektrisignaale, kuid erijuhtudel ka optilisi ehk valgussignaale. Suur osa looduslikest ja tehisprotsessidest on pidevatoimelised, s. t neid iseloomustavad pidevad olekusignaalid, mida saab mõõta või hinnata suvalisel ajahetkel. Pidevatoimelisi signaale nimetatakse neid töötlevate (analoog)seadmete järgi analoogsignaalideks. Mikroprotsessortehnika põhineb diskreet- ehk katkelistel signaalidel, millele omistatakse väärtus ainult kindlail ajahetkeil. Diskreetsignaalid jagunevad impulss- ja arvsignaalideks. Impulss-signaalides kodeeritakse informatsiooni impulsi parameetritega. Impulsi olulisemad parameetrid on amplituud (Ai ) ehk kõrgus, kestus (t i ) ehk laius, sagedus (fi ) või periood (τi ) ja faasinurk (ϕi ) ehk nihe taktiimpulsi suhtes. Nende nelja parameetri alusel
Optilise süsteemi põhielemendid on valgusallikas ja tagasipeegeldunud valguse sensor. Valgusallikas suunab valguskiire koodi- elemendile, millelt suunatakse tagasipeegeldunud valguskiir läätsede abil sensorile. Sensor muu- dab valguskiired elektrilisteks analoogsignaalideks, mille perioodid sõltuvad vöötkoodielementide laiustest ja amplituudid elemendi toonist. Seejärel analoogsignaal digitaliseeritakse ja saadetakse dekoodrile. Vöötkoodilugejaid liigitatakse kasutatava tehnoloogia järgi laserlugejateks ja pildilugejateks.
annaabi.ee 
