Kaasaegse ergonoomika alused
(joonis 2).
Sotsiaalne,
psühholoogiline
Tehnilised ja
ja materiaalne
keskkond Inimese organisatsiooni-
Riski- käitumine lised meetmed
tegurid
Joonis 2. Riskitegurite kujunemise süsteem terviseergonoomikas
Ergosüsteemide analüüsiks tuleb süsteeme kirjeldada, leida, millised on kasutuspiirkonnad,
seejärel modelleerida. Seda tehakse sageli paberil, kasutades analoogmudeleid. Selleks võib
olla vaja kasutada anatoomia-, füsioloogia-, psühholoogiaalaseid jt teadmisi, millest igaüks
eraldi piirdub ühe süsteemi komponendiga. Nüüdisajal modelleeritakse üha rohkem arvutiga.
Võib tekkida probleem, kuidas optimeerimise puhul arvestada inimorganismi keeruka
füsioloogiaga, leida, mis on organismile soodsaim variant. Selleks on mitu võimalust.
· Inimene on võimeline tunnetama üliväikesi muutusi oma kudedes.