ka elektroluminofooridena (kuvariekraanides ZnS). Kõige kiiremini suureneb CdTe kasutamine. AIIBVI tüüpi ühendeid uuritakse ka TTÜ materjaliteaduse instituudis. Peamiseks huviobjektiks on nende kasutamise võimalused päikesepatareide loomisel, mis on tunduvalt odavamad kallitest Si kasutamise võimalused päikesepatareide loomisel. Praegu on aga AIIBVI tüüpi ühendeid sisaldavate päikesepatareide kasutegur veel väiksem. AIIBVI tüüpi ühendite asemel on hakatud kasutama nende analoogidena kolmik- ja nelikühendeid. Näiteks Cd kui tervistkahjustav element on asendatud kahe metalliga: Cu ja In-ga. Cd on II rühma element, sama efektiga on kokku Cu kui I rühma element ja In kui III rühma element. Ühend on näiteks CuInS2 (lühendatult CIS). Kuna In on väga kallis, uuritakse TTÜ materjaliteaduse instituudis võimalusi tema asendamist kahe odavama metalliga. Nendeks sobivad näiteks Zn ja Sn kui II ja IV rühma elemendid. Ühend kokku tuleb näiteks CuZnSnS3. 3.1
pöördus, nägi ta oma eluloos teatud mustrit, vaatas seda kui lugu, kui kunstiteost – ning pani ka oma publiku seda samamoodi nägema. Ühes intervjuus ütleb Dinesen: „Ehk on see just midagi, mis aastad meiega teevad – või mis nad meile annavad! /…/ Nad lubavad meil elust paar sammu eemale astuda – parajale kaugusele, et kunstniku ideest terviklikku ettekujutust saada.“ Sellest mõtteavaldusest on ilmne, et Dinesen vaatas elu ja kunsti ühe ja sama pilguga, nägi neid analoogidena. Kuid tema rõhutatult tehislikud lood ei püüa mitte elu jäljendada, vaid vastupidi, näidata, et elu on sama fiktsionaalne kui kunst. See, et tema teosed on ebarealistlikud ja konstrueeritud nagu ooperilibretod, loob lugeja ning teksti vahele sama tüüpi kunstilise distantsi, millest Dinesen rääkis seoses eluga. Tema lugude vorm on oluline osa nende sisust. Dinesen vastandab end põhimõtteliselt psühholoogilisele romaanile, mis oli tema kaasaja taani kirjanduses valdav
annaabi.ee 
