Eesti kirjakeele ajalugu
teoreetik ja rakendaja. Keelt tuleb parandada kõigi vahenditega, kuni päris tehislikeni välja.
Eesti keele arendamine niisama rikkaks kui vanad kultuurkeeled.
1. Otstarbekohasus, millele alluvad rikkus; selgus ja täpsus; lühemus; kergeõpitavus ja
-omandatavus.
2. Ilu, sellele alluvad: häälikuline kõlavus ehk eufoonia; lühemus; stiilis-psühholoogiline ilu.
3. Omapärasus, millele alluvad: analoogiavormide asemel häälikuseaduslikud vormid;
tarbetutest võõrapärasustest puhastatud süntaks; mitmete võõrsõnade asemel või kõrvale
omad.
Grammatilisi uuteid: i-mitmus (vanul päevil, sügavais mõtteis), lühike
mitmuse osastav (jalgu, tube, õnnelikke), lühike sisseütlev (tuppa, jõkke, merre, sohu), lühem
mitmuse omastav (maastike, õnnelike), viisiütleva elustamine (avasui, püstipäi, nõtkuvi jalu), i-