"analoogiamoodustis" - 1 õppematerjal

Eesti keele ajalugu

puuduvad. Allatiiv • Konsonandi l pikenemine (-len > -llen) toimus lms algkeeles adessiivi eeskujul • -n kadus 14.-15. saj, samal ajal -ll > -l • Lõpuvokaal säilib siin lõpukaost hoolimata! Adessiiv • -lnA > -llA > -ll > -l • Funktsioon: murretes adessiivi-allatiivi kasutus varieerub. Ablatiiv • Häälikuseaduslikult peaks praegune ablatiivi lõpp olema –ld (-ltA > -lD); tegelik kirjakeelne lõpp -lt on tõenäoliselt analoogiamoodustis. OLULIST KOHAKÄÄNETE FUNKTSIOONIDE KUJUNEMISEST  Uurali keelkonnale on iseloomulik kolmeliikmeline ja kolmeaspektiline kohakäänete rühm.  Sise- ja väliskohakäänete eristamine on läänemeresoome keeltele iseloomulik nähtus, mis kujunes välja läänemeresoome algkeeles. Läänemeresoome algkeele eelsetes keelevormides oli olemas ainult üks kohakäänete kolmik, mille funktsiooniks oli igasuguse koha eristamine.