Jaapani hariduse areng
hariduselule. Edo perioodi algul oli kirjaoskus vähemuse privileeg, sest budistlikud ja konfut-
siaanlikud õpetlased olid säilinud vaid üksikutes kloostrites, lisaks leidus nobiliteedi hulgas ka
koduõpetajaid. Valitseja tugines rohkem suulistele korraldustele ja selleks polnud kirjaoskust
eriti vaja.
Edo perioodil oli kooliteadmise aluseks konfutsiaanliku õpetuse 4 raamatut:
· 1. "Suur õpetus"
· 2. "Analektid" valik luuletusi ja kirjanduspalasid
· 3. "Mengzi" kirjatööd riigiõpetusest
· 4. nn kesktee doktriin
Hariduse omandamine oli mitme astmeline: kõrgeimas astmes õppisid edukaimad , kel-
lest paljud olid kooli kostil ja töötasid abiõpetajatena, suurema osa ajast tegid tööd
omaette ja vanade tekstidega. Ülejäänud aja pühendasid nooremate õpetamisele. Aluseks
olid klassikalised tekstid, suur tähelepanu tekstide seletamisele. Nooremas astmes oli
annaabi.ee 
