V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
«Asjata peate oma plaanist nii kõvasti
kinni. Ma ei saa aru, miks mina teise asemel pean ennast üles puua laskma.»
«Mis teid siis nõnda elu küljes kinni hoiab?» «Ah, palju asju!»
«Missugused need on, kui küsida tohib?»
«Missugused? Õhk, taevas, hommik, õhtu, kuuvalgus, mu head sõbrad hulgused,
lõõpimine plikadega, Pariisi ilusate ehituste uurimine, kolm paksu raamatut, mida pean
kirjutama, üks neist on piiskopi ja ta veskite vastu sihitud. Jumal teab, mis veel kõik.
Anaksagoras * ütles, et elab maailmas selleks, et päikest imetleda. Peale selle on mul õnn
kõik oma päevad hommikust õhtuni veeta ühe geniaalse inimesega, nimelt iseenesega, ja see
on väga meeldiv.»
«Sõnakõlksutaja!» pomises ülemdiakon. «Ütle parem, kes päästis su elu, mis sulle nüüd
nii meeldiv näib olevat? Kellele võlgned sa tänu selle eest, et sa seda õhku
383
sisse hingad, seda taevast vaatad, et võid oma lõokese-hinge lõbustada jampsi ja
jaburusega