GIOACCHINO ROSSINI
a. Pariisis. Tegemist on
kangelasooperiga, kus peategelaseks Sveitsi kangelane. Ooperis ei ole lõpetatud aariaid ja
avamäng oli kirjutatud popurriiavamänguna. (Prantsuse ooperis oli tol ajal popurriiavamäng.
Kui sündis operett, siis oli ka tegemist popurriiavamänguga).
Oma viimastel aastatel elas Rossini auväärses tagasitõmbumises heliloojana, kes oli
kirjutanud oma olulisemad teosed 40 aastat tagasi ning nüüd pärast pikka vaikimist oli taas
leidmas oma häält. Mitte küll anakronistlikuna, aga mitte ka osana valitsevatest
muusikasuundadest oli ta rahul muusika kirjutamisega iseendale ja oma ringile, mis koosnes
inimestest, kes soovisid kuulata tema seisukohti kunstist ning lugusid tema noorusajast.
1829. aastaks oli Rossini kirjutanud 38 ooperit, ta oli oma karjääri lõpetamas.
Gioachino Rossini suri novembris 1868, olles 76-aastane. Ta maeti Père-Lachaise'i kalmistule.
Itaalia valitsuse nõudmisel maeti tema säilmed ümber Santa Croce basiilikasse.