Eleaatide koolkond
aga mitte mõtlemine, vaid olemine, st. see on nii, sest olemisvormid on mõtlemisvormide aluseks.
Kui see aga nii on, siis on järjekindel järeldada ka vastupidi – oleva mõteldavuselt tema
tegelikkusele.
Seda, kuidas olemisvormid saavad olla mõtlemisvorme kujundavaks aluseks, võib aidata
mõistetavaks muuta viis, kuidas kreeklased käsitasid mõtlemist. Nimelt, nagu filosoofia terminid
enamasti, on ka mõiste “mõtlemine” ajalooliselt muutliku sisuga. Seetõttu on oht anakronistlikult
kanda siia, varasesse mõtlemisse, sisse hilisemaid arusaamu selle kohta, mida kujutab endast
mõtlemine. Tänapäevane käsitus mõistab mõtlemist subjekti aktiivse, konstrueeriva toiminguna.
Kreeka sõna noein, mille tavapärane tõlge on “mõtlema”, võiks aga täpsemalt olla tõlgitud kui
“märkama”, “tähele panema”. Siin käsitatakse mõtlemist tajule sarnase nähtusena: nii nagu taju