klassiõde ja ütles: ,,Sandra, ma ei saa aru kuidas sa jõuad nii palju lugeda? Jälle on sul uus raamat! Ma ei saa sust aru." Sel hetkel ma ei osanudki talle midagi vastata. Hiljem, kui ma samal päeval koju läksin, avastasin end seda situatsiooni peas taas läbi mängimas. Siis ma taipasin - minu õnneks ei ole mul võimalusi, et osta endale nutitelefoni ega istuda päevad läbi arvutis. Seega leian aega, et tegeleda asjadega, mis mulle tegelikult meeldivad. Ning üldse, mida tegelikult anaavad need 4 tundi, mis on kulutatud näiteks mõnes suhtlusvõrgustikus istudes, kui tegelikult sul siiski sõpru, kellega saaks väljas midagi koos ette võtta, ei ole? Järgmisel päeval kooli minnes, soovitasin sellel klassiõele paari raamatut, et ta avastaks enda jaoks lugemisenaudingu. Alustuseks pakkusin välja Arved Viirlaiu raamatu ,,Põhjatähe pojad". See on autobiograafiline romaan, mis ilmus 2009. aasta jaanuaris, Tartus. Viirlaid jutustab, kuidas ta ise ja tema
FAD seob glükoosi molekulilt kaks vesiniku aatomit, redutseerudes FADH2-ks ning kannab need molekulaarsele hapnikule, mis sisaldub lahustunult reaktsioonikeskkonnas. Reaktsiooni tulemusena tekib ekvimolaarses koguses D-glükoonhapet ja vesinikperoksiidi. Peroksüdaas on koostisest ka liitvalk ja selle toimel leiab aset spetsiifiliste substraatide oksüdeerumine H2O2-lt pärineva hapniku abil. Oksüdeerides, mõned substraadid anaavad värvilisi produkte. Siis saab kasutada spektrofotomeetri ning jälgida värviliste ühendite kontsentratsiooni, mis on võrdilises sõltuvuses glükoosisisaldusest. Peroksüdaas Oksüdeeritud substraat + H2O2 Taandatud substraat + 2 H2O Värvusetu Värviline Peroksüdaasi toimel oksüdeeuva kromogeense substraadina kasutatakse mitmeid bensiini derivaate.
annaabi.ee 
