rakke mbritseb membraan ja kitiin (polüsahhariid-tselluloos) paljuneb suguliselt,eostega -surnud organismide lagundaja -sümbiondid (kooselu , nt. samblikud, mänd-männiriisikas) Bakterid Eeltuumsed (prokarüootsed) 1 rõngaskromosoom Osalevad aineringluses Kasutatakse biotehnoloogilistes protsessides (bio-jogurt) Paljunevad pooldudes , koloniseeruvad Kasvuks vajalik : temp , niiskus, toitained, jääkainete vähesus , happelisus, hapnik/vaakum a)aeroobsed vajavad hapniku b)anaaeroobsed ei vaja hapniku Plasmiid DNA (1 rõngaskromosoom) , ainevahetus ül Piilid kinnitumiseks (nt hammastele) , geneetilise info vahetamiseks Membraan Limakapsel kaitse , kinnitumine, koos hoidmine Tsütoplasma ja ribosoomid energia toomine, valgu süntees Vee tähtusus : · Kaitse (silmad, sülg, loode, liigesed) · Kindlustab siseelundite töö (lümfiringe , vereringe) · Hoiab ära ülekuumenemise (higistamine) · Stabiilsuse hoidmine ( temperatuur)
iseloomustada hapnikuvajakuga. Hapnikuvajak kui palju hapnikku saame juurdelahustada veel küllastusseadusega.. Vees lahustunud hapniku (Ck) küllastussisalduse ja tegeliku sisalduse (C) vahe D=Ck-C 4. Anaeroobsed protsessid saavad toimuda kui lahustunud hapniku sisadus langeb nullini biokeemilise hapnikutarbe tõttu, mis kulutab ära vees lahustunud hapniku. Neil tingimustel võib toimuda ka mürgiste gaaside nagu h2s ja nh3 teke. Need anaaeroobsed protsessid saab esitada lihtsustatult järgnevalt: 6(CH2O) -> 3CO2 + 3CH4 5. Suure bikoeemilise hapnikutarbega heitvete lisamine looduslikku vette võib kaasa tuua veekogu (nt jõe) ökosüseemi olulisi muutusi. Piirkonnas, kus esineb maksimaalne saastumine, võivad esineda mõnede organismide, mis on kohastunud madala hapniku- ja kõrge orgaanilise aine sisaldusega, väga suured populatsioonid
annaabi.ee 
