Babülo n Ajalugu Kadi Raudvassar II kursus 2010 Tartu Kunstikool Babülon asus Mesopotaamias, mida tänapäeval tuntakse Iraagina. Babülonis oli ka üks seitsmest maailmaimedest ehk siis rippaiad. Need ehitas kuningas Nebukadnetsar II kuuendal sajandil e.Kr oma naisele Amytisele. Babüloni linn oli väga suur ja kaunis. Linna kaitsesid igast küljest paksud müürid, mis olid kaunistatud valvetornidega. Keset linna oli suur ja kaunis tsikuraat. Linna külje all voolas otse Eufrati jõgi, mis andis linnale hea asukoha kauplemiseks. Peavärav oli hiiglaslik ja sinine ning oli jumalanna Istarile pühendatud. Aastal 539 e.Kr vallutasid pärslased Babüloni ja linn kaotas oma sõltumatuse. Aastaks 200 p.Kr oli linn tühi ja varemeis.
need ikka veel püsivat. Ta kirjeldas neid, kui rida üksteisest üle ulatuvaid võlvide kohale püramiidikujuliselt ehitatud terasse , kus lopsakas taimestik 7,6 m (25 jala) kõrguselt mööda müüre alla ripub. Igal terassil oli paks mullakiht, et puud saaksid kasvada. Pärimuse järgi ehitas Babüloni aiad kuninganna Semiramis. Tegelikult rajas rippaiad Babüloonia kuningas Nebukadnetsar II 6.sajandil e.K.r oma naisele Amytisele, kes igatses oma kodumaa rohelisuse ja künkliku maastiku järele. Lopsakad aiad pakkusid jahetat varju Babüloni ümbritseva kõrbe põletava kuumuse eest ning olid alati külastajatest tulvil. Aedade kastmiseks pumbati vett linna külje all asuvast Eufrati jõest ja juhiti see varjatud torustiku kaudu terassidele. Kahjuks keegi ei tea täpselt, kus rippaiad tegelikult paiknesid. Arheoloogide arvates on nad avastanud võlvid, mis moodustasid palee juurde kuuluvate aedade aluse.
annaabi.ee 
