Babüloni rippaiad
Kuna Babüloniga olid Sanheribil pidevad lahkhelid ja ta sõdis selle
linnaga alatasa. 689. aastal eKr otsustaski ta Babüloni lõplikult hävitada. Möödus ainult paarsada
aastat ja Babülon seisis jälle endises hiilguses ja toreduses.
Nebukadnetsar oligi kuningas, kes oma 43 valitsemisaja jooksul vahetpidamata ehitas.
Võimule sai ta 605 eKr, vallutades kogu Babüloni ümbritseva maa-ala, välja arvatud mägine
Medes, millega ta sõlmis rahumeelse liidu abielludes printsess Amytisega. Kui ta naine, aga
hakkas puudust tundma oma kogumaa looduse järgi, võttis Nebukadnetsar kätte ja tegi enda
abikaasale meelehead, ehitades tema auks rippuvad aiad. Pea kogu info rippuvate aedade kohta
pärineb Aleksander Suure kaaskondlaste kirjeldustest. Kuid legendi kohaselt püstitasid tema
orjad rea telliskaari, igaüks kümne korruse kõrgune, et moodustada varjuline õu. Seejärel ehitati
kaartele tellisterassid ning sinna istutati puud ja taimed kõikjalt kuningriigist. Ehitus oli
annaabi.ee 
