Isegi surnule pandi kosmeetikavahendid hauda kaasa, ning üllataval kombel olid paljud neist samad mis kasutusel praegugi. Muinasaja kaunitarid, Egiptuse vaarao Ehnatoni naine Nofretete, kelle punane suu on tuntud nii mõneltki pildilt, ja Egiptuse viimane valitsejanna Kleopatra VII, kaasaegses mõistes ilufriik, on oma iluretseptid järeltulevatele põlvedele isegi üles tähendanud. Kosmeetika oli väga oluline usuliste rituaalide juures ning teda seostati ka kohaliku jumala Horose amulettsilmadega. Kulmud Kulme toonitati halli puudriga ja musta antimoniga rõhutati nende kuju. Silmad Silmade rõhutamiseks kasutati kas musta antimonipulbrit või peeneks hõõrutud rohelist malahhiiti, mida toodi egiptusesse Siinai mägismaalt. Hiljem kasutati ka hõbedast ja kuldset. Lauvärv erines toonilt alati kontuurist ja seda kasutati ka alalaul. Kontuurid silmade ümber tõmmati musta galeniidi ehk heleda tinaga. Ripsmeid tumendati tinasulfiidiga.
Nende toodete põhilisteks vigadeks oli keeruline valmistusprotsess ja mürgiste koostisosade kasutamine. Sealsed keemikud üritasid leida võimalusi, et muuta meigitoodete ehitust lihtsamaks, kuid see ebaõnnestus, sest ei leitud alternatiive kahjulikele koostisosadele. (History of Cosmetics) Egiptuses oli kosmeetikal väga oluline roll ka usurituaalides. Kasutati rohelist silmavärvi, mis on püramiiditekstides kirjutatud ning seda seostatakse kohaliku jumala Horose amulettsilmadega. Lauvärve hakati kandma templikujudele, et need näha saaksid ja isegi surnuid hakati grimeerima, et nende välimust elulähedasemaks muuta. (Fagan, 2007, lk 284) 5 1.1.2 Kosmeetika kandumine naaberriikidesse Egiptlaste preester üritas küll ära hoida kosmeetika retseptide levimist teistesse riikidesse, kuid see juhtus siiski tänu Vahemere kaubandusele esimestel aastatuhandetel eKr, Kreekasse ja Rooma
annaabi.ee 
