V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
olgu see kas või teises maailma otsas, ma lähen sinna kas või põlvili järele.»
Seda öeldes sirutas ta teise käe august välja ja näitas mustlastüdrukute väikest tikitud
sussi.
Oli juba nii valge, et võis näha selle vormi ja värvi.
464
«Näidake mulle seda sussikest,» ütles mustlastüdruk võpatades. «Mu jumal, mu jumal!»
Oma vaba käega avas ta kähku väikese roheliste klaashelmestega kaunistatud kotikese,
mis tal kaelas rippus.
«Sori aga sori oma kuratlikus amuletis!» pomises Gudule.
Äkki katkes ta hääl, ta hakkas kõigest kehast värisema ja kisendas siis häälega, mis ta
sügavamast hingepõhjast tuli:
«Mu tütar!»
Mustlastüdruk tõmbas kotikesest välja väikese sussi-kese, mis oli karvapealt teise sarnane.
Selle sussikese küljes rippus pärgamendiriba, millel seisis:
2
7
5
Sarnase kui leiad üles,
oled õige ema süles.
Välgukiirusel võrdles sulgunu kaht sussi, luges pärgamendilt värssi, surus siis taevalikus
annaabi.ee 
