Eesti arhitektuuri näited
on ka Sangaste mõisas. Siin on see mõistetavatel põhjustel kõige tagasihoidlikum, kuid lossi
enda jaoks on suur kaheksanurkne kupliga ballisaal siiski dominant. Saal ulatub läbi kahe
korruse ning selle kuplit kattev klaasist valguslatern on ka peafassaadil näha. Eri kujuga
tornid, astmikviilud, eendid ja nisid annavad hoonele maalilise silueti. Sangaste loss oli
suurehitus. On teada, et ehitamise kõrgajal oli amteis 108 töölist. Sangaste lossi köeti suurte
kahhelahjudega, peosaalis aga toimis keldris asuva ahjuga õhkküttesüsteem. Veetorustik oli
välja vahetatud juba 19.sajandi keskel vana mõisahoona jaoks. Vett saadi torude kaudu
"Göpelwerki" pumbaga valitsejamaja jures asunud tsisternist. HoOnes oli ka kaks veeklosetti,
mis oli suure edumeelsuse märk. Veeklosett oli leiutatud juba 16.sajandil, kuid massiliselt
hakati seda isegi indlismaal ehitama alles 1880.aastatel.
annaabi.ee 
