Üldine Teatriajalugu I
Dumas räägib: romantilised lavategelased on liiga üheplaanilised; elus on inimesed
vastuolulised, ambivalentsed. St lavakunsti uuendamiseks oli vaja loobuda vanast tegelaskujude
loomise meetodist tuli loobuda tüübisüsteemist. Teatri jaoks tähendanuks see
ampluaasüsteemist loobumist. Terve teatri masinavärk oli sellele üles ehitatud. Näitlejad ei oleks
suutnud esitada näidendit, mis oleks seda süsteemi ignoreerinud, samas midagi vastupakkumata.
Kui ei põhineta ampluaateatrile, siis kukutakse läbi. Teater on tööstus, ta toodab midagi. Tööstus
ei saa eksisteerida kui pole tehnoloogiat. Tekib probleem, et kui ampuaasüsteem lammutada,
tuleb kasutusele võtta uus süsteem/tehnoloogia. Naturalistid pakkusid asemele uue tehnoloogia
laval peab olema kõik nii nagu elus (lavastuspõhimõte), teater võttis selle õhinal vastu ja hakkas
reprodutseerima elu ennast. See oli teatri jaoks väga teretulnud, naturalism annab teatrile
võimaluse astuda palju kõrgemale
annaabi.ee 
