amplituud erinev. Piltlikult öeldes on igal ajahetkel nööril siinuse kuju, kusjuures osa nööri punkte seisab pidevalt paigal. Need on punktid, mille jaoks kehtib tingimus sin kx = 0 . Nende ruumipunktide jaoks on amplituud alati null. Neid ruumipunkte nimetatakse sõlmekohtadeks ja nende koordinaadid on x = 0, /2, , 3 /2... Kahe sõlme vahel toimub võnkumine kogu nööri ulatuses samas faasis, sest lainevõrrandi ajast sõltuv osa cos t ei olene asukohast. Erinevus on vaid amplituudis, mis sõlmekohtades on null, aga kahe sõlme vahel ulatub kuni esialgse laine amplituudi kahekordse väärtuseni.
Talved on meil pehmed ja suved jahedamad, sooja ja külma aastaaja üleminekud sügise ja kevade näol on pikad. Sügis soe ja sademeterikas, kevad jahe ja kuiv, eriti saartel ja rannikul, kus mere mõju tuleb selgemini esile. Kõige külmem on veebruar ja kõige soojem juuli. Eesti asub mõõdukalt liigniiskes piirkonnas. Päikese kiirgusreziimi mõjutab suurel määral pilvitus. Kõige päikesepaistelisem juuni ja kõige vähem nov, dets. Mere mõju ilmneb ka aastases amplituudis, mis on lääne-saartel tunduvalt väiksem kui sisemaal. Kõige külmemaks kuuks on meil tavaliselt veebruar, mis on iseloomulik merelisele kliimale (mandrilise kliima korral on selleks jaanuar). Kõige soojemaks kuuks osutub juuli. Tuul on max saartel. Kõige vähem sademeid esineb meil talvel ja kevadel. Sageli on mai- ja juunikuu väga sademetevaesed, eriti saartel. Kõige rohkem esineb sademeid suve II poolel, maksimumiga enamasti augustis. Pilet nr 8. Kliima
absoluutne maksimum esineb meil juulis. Suured temperatuuri erinevused esinevad eriti kevadel ja suve algul, mil maismaa soojeneb tunduvalt kiiremini kui meri. Sügisel, vastupidi, jahtub manner intensiivsemalt, meri püsib aga veel kaua soe ja annab suve jooksul kogunenud soojusvarusid aegamööda üle õhule. Seepärast on näiteks oktoobris lääneranniku saartel keskmine õhetemperatuur 7-8 C° vahel, sisemaal on see samaks ajaks langenud alla 5 C°. Mere mõju ilmneb ka aastases amplituudis, mis on lääne-saartel tunduvalt väiksem kui sisemaal. 15 54) Sademed Eestis. Kõige vähem sademeid esineb meil talvel ja kevadel. Sageli on mai- ja juunikuu väga sademetevaesed, eriti saartel. Kõige rohkem esineb sademeid suve II poolel, maksimumiga enamasti augustis. Ainult saartel on suvine sademete hulk väiksem ja maksimum esineb hiljem kas suve lõpul või sügisel
annaabi.ee 
