Inimese kuulmise ja heli akustiliste omaduste mõju heliteose kompositsioonis Johann Sebastian Bachi teoste Prelüüd ja fuuga C-duur ja c-moll näitel
c) Sisekõrv
Keskkõrva läbivad mehaanilised võnkumised muudab närviimpulssideks tigu.
Basilaarmembraanil moodustub nn. jooksev laine. Jooksva laine amplituud
saavutab maksimumi basilaarmembraani ühes kindlas kohas, mis sõltub
helisagedusest. Jooksva laine maksimumi koha peal tõuseb Corti elund küllalt
kõrgele, selleks et puudutada toktoriaalmembraani, mis omakorda karvrakud
kõrvale painutab. Selle protsessi tulemus on kuulmisaisting.
Nagu öeldud, jooksva laine amplituudimaksimum sõltub heli sagedusest. Kõrgete
sageduste puhul on amplituudimaksimum ovaalakna ja jaluse lähedal, madalate
sageduste puhul aga esikuastriku teises otsas, helikotreemi juures. Järelikult
ergastavad erinevad sagedused basilaarmembraani erinevaid kohti ning ka
erinevaid karvrakke. Kui kõrva jõuab kompleksheli, mis sisaldab mitut osaheli,
siis ergustub hulk erinevaid karvrakke rühmi. Öeldu ei tähenda muud, kui et