Mõisted Amplituud, võnkeamplituud – on võnkuva keha suurim kaugus tasakaaluasendist Täisvõnge – on pendli käik ühest amplituudiasendist teise ja tagasi Periood – ühe täisvõnke sooritamise kestus. Perioodi mõõtühik on üks sekund. Sagedus – näitab, mitu võnget teeb pendel ühes sekundis. Mida suurem on sagedus, seda rohkem võnkeid pendel ühes sekundis sooritab. Sageduse ühik on üks herts. Tähised: F – sagedus T – periood 1 Hz – üks herts 1s – üks sekund
aatommass-arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik molekulaarne aine-molekulidest koosnev keemiline aine molekul-aine väikseim osake indeks- aine valemis esinev number võnkuva keha mudel-pendel võnkumine-liikumine, mis kordub kindla ajavahemiku järel algasend-pendli asukoht vaatluse alghetkel tasakaaluasend-koht, kus pendel peatub võnkumise lõppedes amplituudiasend-pendli asukoht, kus liikumise suund muutub täisvõnge-pendli käik ühest amplituudiasendist teise ja tagasi amplituud-võnkuva keha suurim kaugus tasakaaluasendist periood-ühe täisvõnke sooritamise kestus sagedus-näitab, mitu võnget teeb pendel ühes sekundis sagedus on üks herts, kui võnkuv keha sooritab ühe täisvõnke ühes sekundis. Sagedust tähistatakse tähega f ja mõõtühikuks on herts. Valem: sagedus=1/aeg Hz
3 Võnkliikumine Võnkumiseks nimetatakse liikumist, mis kordub kindla ajavahemiku järel. · Pendli asendit, kus koormis pöördub tagasi, nimetatakse amplituudiasendiks. · Pendli asendit, kus koormis püsib paigal, nimetatakse tasakaaluasendiks. · Pendli amplituudiasendi kaugust tasakaaluasendist nimetatakse amplituudiks. · Täisvõnkeks nimetatakse pendli liikumist ühest amplituudiasendist teise ja tagasi. Võhkeperioodiks nimetatakse ajavahemikku, mis kulub ühe täisvõnke sooritamiseks. · Perioodi tähistatakse tähega T. · Perioodi mõõtühik on 1 s. Sageduseks nimetatakse võnkeperioodi pöördväärtust. · Võnkesagedust tähistatakse tähega .. · Sageduse ühik on 1 Hz. = 1/T - võnkesagedus T - võnkeperiood Sagedust saab määrata kahel viisil: 1
Algasendiks on pendli asukoht vaatluse alghetkel. Algasendi valik on vaba. Tasakaaluasendiks nimetatakse pendli asendit, kus pendel peatub võnkumise lakkamisel. Amplituudasendiks nimetatakse pendli asukohta, kus liikumise suund muutub ja pendel hakkab tagasi liikuma. Amplituudasendeid on kaks. Täisvõnkeks nimetatakse pendli käiku ühest amplituudiasendist teise ja tagasi. Võnkumine, laine ja heli Võnkliikumiseks ehk võnkumiseks nimetatakse liikumist, kus keha läbib sama tee edasi-tagasi korduvalt kindla ajavahemiku järel. Võnkumine on üks mehaanilise liikumise liikidest. Võnkuva keha mudelit nimetatakse pendliks. Võnkumise kirjeldamikses kasutatakse mõisteid: Algasend on võkuva keha asukoht vaatluse alghetkel. Algasendi valik on
annaabi.ee 
