1 m/s; 1 cm/s; 1 km/min; 1 km/h. Liikumist, kus keha kiirus ei muutu, nimetatakse ühtlaseks liikumiseks. Liikumist , kus keha kiirus muutub, nimetatakse mitteühtlaseks liikumiseks. Keskmine kiirus näitab, kui suure teepikkuse keha läbib keskmiselt ajaühikus. 3 Võnkliikumine Võnkumiseks nimetatakse liikumist, mis kordub kindla ajavahemiku järel. · Pendli asendit, kus koormis pöördub tagasi, nimetatakse amplituudiasendiks. · Pendli asendit, kus koormis püsib paigal, nimetatakse tasakaaluasendiks. · Pendli amplituudiasendi kaugust tasakaaluasendist nimetatakse amplituudiks. · Täisvõnkeks nimetatakse pendli liikumist ühest amplituudiasendist teise ja tagasi. Võhkeperioodiks nimetatakse ajavahemikku, mis kulub ühe täisvõnke sooritamiseks. · Perioodi tähistatakse tähega T. · Perioodi mõõtühik on 1 s. Sageduseks nimetatakse võnkeperioodi pöördväärtust.
sama tee edasi-tagasi korduvalt kindla ajavahemiku järel. Võnkumine on üks mehaanilise liikumise liikidest. Võnkuva keha mudelit nimetatakse pendliks. Võnkumise kirjeldamikses kasutatakse mõisteid: Algasend on võkuva keha asukoht vaatluse alghetkel. Algasendi valik on vaba. Tasakaaluasendiks nimetatakse võnkuva keha asendit, kus keha peatub võnkumise lakkamisel. Amplituudiasendiks nimetatakse võnkuva keha asukohta, kus liikumise suund muutub ja keha hakkab tagasi liikuma. Amplituudasendeid on kaks. Täisvõnkeks nimetatakse penfli käiku ühest amplituudiasendist teise ja tagasi. Võnkumise kirjeldamiseks kasutatakse füüsikalisi suurusi: Amplituudiks nimetatakse võnkuva keha suurimat kaugust tasakaaluasendist. Amplituudi mõõdetakse pikkusühikutes.
annaabi.ee 
