Linnageograafiast Edgar Kanti uurimuse "Tartu linnasüda" näitel.
täielikult säilinud keskaegse tänavastiku põhijooned.
Üldiselt piirdub linnasüdame iseloom lammi edelapoolikul Kroonuaia ja Laia tänava
vahel selgejooneliselt ja teravalt. Linnakeskuse poole suureneb kahekordsete majade arv ja
ehitustihedus; katusevormilt esineb rohkem kelbalisi, aineselt – sega- ja kiviehitusi ning
püstlaud-katus kaob. Linnasüdames on kivimajad vanemast ehitusperioodist (möödunud saj. I
poolelt) Aleksandri ampiirja ebapuhtas kodanlikus stiilis ning neid on suurel määral
remonditud. Vaheldudes modernsemate ehitistega annab see neile vabama ja uuema ilme.
Majad reastuvad pidevate kivist frontidena võrdlemisi kitsa ja tiheda tänavateestiku kõrval, ja
moodustavad linnasüdame peamiselt kolmekordsete kivielamute, tiheda hoonestuse ja
asustusega, väikeõuestikuga ning aiastuseta väike-sulgkvartalid. Linnasüdame peamine osa
annaabi.ee 
