Suhted vanakreeka jumalate ja kangelaste vahel Peajumal Zeus ei vasta kohe kindlalt kellegi ideaali ootustele. Kes oskaks arvata, et ta on nagu koer jooksuajal, kes otsib hullunult kaaslast? Nii kui soov tuli, tõttas ta maa peale, kas moonutatult või oma välimusega, otsis omale kaaslase ja sigitas temaga lapse. Herakles sündis tänu pettusele. Kui Alkamene mees viibis sõjas, muutis Zeus end tema meheks Amphitryoniks, venitas ühe öö kolme öö pikkuseks ja veetis mõnusasti aega. Järgmisel päeval, kui Amphotryon koju tuli, kandis Alkamene juba Zeusi last. Zeusi naine ja õde Hera oli väga armukade ning vihane ilmajumala armuseikluste üle. Tänapaeva inimesed maksaksid kätte sellele, kes neid pettis, kuid Hera kiusas Zeusi läbi tema laste heeroste. Heraklese kallale asus ta lausa enne tema sündi: pikendas kangelase kandmise päevi, et see ei saaks Mükenee kuningaks
HERAKLES / PERSEUS / THESEUS / IASON I HERAKLES Herakles oli kreeklaste armastatuim heeros. Ta sündis Zeusi armusuhtest Teebas maapaos viibiva ALKMENEga. Kui Alkmene mees AMPHITRYON viibis sõjaretkel, moondas Zeus end Amphitryoniks ja sigitas Alkmenega tulevase heerose. Naise juurde tagasi jõudnud abikaasa sigitas Iphiklese. Herakles ja Iphikles sündisid kaksikutena. Niisiis oli kreeklaste vägilase Heraklese ema surelik naine, isa aga peajumal Zeus. Kui Herakles ilmale tuli, viis Zeus imiku hetkeks Olümposele ja poetas magava Hera kaissu, kus poiss kohe naise rinnanibu oma suhu võttis. (Nii tahtis Zeus poja Hera jumaliku rinnapiimaga tugevaks muuta
annaabi.ee 
