23. Sparganium jõgitakjas 24. Symplocarpus foetidus haisuvõhk 25. Typha angustifolia ahtalehine hundinui 26. Typha latifolia laialehine hundinui 27. Typha minima väike hundinui Veetaimed 1. Hottonia palustris vesisulg 2. Hydrocharis morsus- ranae konnakilbukas 3. Lemna lemmel 4. Nuphar lutea kollane vesikupp 5. Nymphaea alba valge vesiroos 6. Nymphaea candida väike vesiroos 7. Nymphaea hybrida aed- vesiroos 8. Nymphaea tetragona kandiline vesiroos 9. Polygonum amphibium vesi- kirburohi 10. Potamogeton natans ujuv penikeel 11. Ranunculus (Batrachium) särjesilm 12. Salvinia natans ujuv salviinia 13. Stratiotes aloides vesikarikas 14. Trapa natans harilik vesipähkel
Karvadega kaitstud õhulõhed asuvad süvendites või lehe kurdude sisekülgedel. Veepuudusel rullub leht ülespoole kokku. Niimoodi on võimalik vähendada transpiratsiooni õhulõhesid päriselt sulgemata. Leht võib rulluda ka allapoole, näiteks sugukonnas kanarbikulised (Ericaceae), mürdilised (Myrtaceae). Õhulõhed asetsevad sel juhul lehe alumisel pinnal, karvade vahel. Karvade kaitsefunktsiooni näiteks võib tuua vesi-kirburohu (Polygonum amphibium) vees (f. amphibium) ja maismaal (f. terrestre) kasvavad vormid. Esimese lehed on karvadeta, maismaavormil aga tihedalt karvased. Kserofüütide mesofüll koosneb harilikult ühesuguse ehitusega võrdlemisi tihedalt asetunud rakkudest, selgelt eristunud sammaskude esineb harva. Kserofüütide mesofüllis leidub suhteliselt rohkem tugikudet, mis muudab lehe jäigaks. Seda nähtust nimetatakse sklerofülliaks (näiteks rand-ogaputkel -- Eryngium maritimum). Kserofüütidele on iseloomulik
annaabi.ee 
