Denitrifikatsioon Keskonnas toimub rida protsesse, kus lämmastiku oksüdeerunud vormid võidakse järk-järgult taandada kuni molekulaarse õhu lämmastikuni. Selle tulemusel tekib taimedele vajaliku lämmastiku kadu. Tavaliselt happelistes muldades, kus pH on alla 5,5 toimub ainult keemiline reaktsion, kus siis oksüdeerunud lämmastikühendid taandatakse. Molekulaarne lämmastik moodustab keemilisel teen lämmastikhappe ja amiino hapete või amooniumi soolade vahel pH väärtusel alla 5,5. Ja seda siis nimetatakse kaudseks denitrifikatsiooniks. Põhiliseks oksüdeerunud lämmastikühendite taandamisprotsessiks, mille tulemusel tekib lämmastiku kadu mullas, on mikrobioloogilised protsessid ehk denitrifikatsioon. Siis kasutavad bakterid molekulaarse lämmastiku asemel nitraatide hapniku ja lämmastik redutseeritakse kuni molekulaarse vormini välja. Peamisteks denitrifikaatideks on pseudomona spp liigid. Aga ka nt batcillius spp liigid.
Denitrifikatsioon Keskonnas toimub rida protsesse, kus lämmastiku oksüdeerunud vormid võidakse järk-järgult taandada kuni molekulaarse õhu lämmastikuni. Selle tulemusel tekib taimedele vajaliku lämmastiku kadu. Tavaliselt happelistes muldades, kus pH on alla 5,5 toimub ainult keemiline reaktsion, kus siis oksüdeerunud lämmastikühendid taandatakse. Molekulaarne lämmastik moodustab keemilisel teen lämmastikhappe ja amiino hapete või amooniumi soolade vahel pH väärtusel alla 5,5. Ja seda siis nimetatakse kaudseks denitrifikatsiooniks. Põhiliseks oksüdeerunud lämmastikühendite taandamisprotsessiks, mille tulemusel tekib lämmastiku kadu mullas, on mikrobioloogilised protsessid ehk denitrifikatsioon. Siis kasutavad bakterid molekulaarse lämmastiku asemel nitraatide hapniku ja lämmastik redutseeritakse kuni molekulaarse vormini välja. Peamisteks denitrifikaatideks on pseudomona spp liigid. Aga ka nt batcillius spp liigid.
annaabi.ee 
