Evolutsioon: usk, Darwin
Kuid maiasmaa
asustamine tavalises tähenduses - see algab vahest ordoviitsiumi keskel vaskulaarsete
taimedega. Selleks oli vaja ligniini ja spoore - või vähemasti nii arvatakse. Igatahes deevoni
lõpul (360 MAT) oli maa paksult taimi täis.
Devonist alates on ka vanimad loomsed maismaa fossiilid. Ilmselt artropoodsed herbivoorid.
Karbonist alates teisi artropoode söövad artropoodid.
Reptiilid alates karbonist ((360-286 MAT) - st. ka amnionilise muna teke. Imetajate tekkeaja
suhtes on suuri lahkarvamusi - mõned kirjutavad, et alates ca 190 MAT, teised 150, kolmandad
120.
Fossiilse tõendusmaterjali hindamise juures on üpris tähtsaks mõisteks leiu täiuslikkus. Selle
hindamiseks on igasugu valemeid ja põhimõtteid, mida me aga vaatluse alla ei võta. Eelkõige
tuleb aga meeles pidada seda, millest algasime - fossiliseerumine on igal üksikjuhul üsna
haruldane protsess.
MAKROEVOLUTSIOONILISED MUUTUSED