Eesti NSV ja Eesti taasiseseisvumine
Toimusid nende massilised arreteerimised ja nende saatmine vangi- ja
sunnitöölaagritesse.
*Eesti alal puudusid üleriigilised ja maakondlikud metsavendade organisatsioonid. Kohalikud
elanikud varustasid metsades olijaid toiduga, andsid peavarju ja jagasid infot. Metsavennad
ründasid julgeolekuüksusi, hävitus(rahvakaitse)pataljone ja nõukogude aktiviste maal, korraldati
diversioone raudteel, rööviti poode, meiereid ja talusid.
*Nende välja meelitamiseks kuulutasid NSV võimud välja amnestiaid, mille peale paljud
vangistati. Lisandus vaimne vägivalg, mis väljendus ühiskonna vaimuelu täielikus allutamises
valitseva reziimi ideoloogilistele dogmadele ning sõjaeelse kultuurisfääri tasalülitamiseks.
*Vägivallapoliitika saavutas haripunkti 1949. a. toimunud massiküüditamisega: ööl vastu 26.
märtsi deporteeriti Eestist Siberisse 20722 inimest.
*NSV võim kasutas nende vastu sõjaväe regulaarüksusi ja julgeoleku väeosi, miilitsaüksusi ning
kohalikke nõukogude aktiviste.