moodustumise.«See kõik oli Moskva poolt väga väga ettearvatav. Nad üritavad survestada Ukraina poliitikuid moodustama valitsust, mille kurss ei oleks Euroopa Liidule,» ütles Standard Banki analüütik Timothy Ash. Ukraina parlament võttis vastu amnestiaseaduse.Ukraina parlament võttis kolmapäeval vastu amnestiaseaduse, opositsioon hääletusel ei osalenud. Valitseva Regioonide Partei parlamendisaadik ütles varem, et opositsioon nõuab kinnipeetud aktivistide tingimusteta amnesteerimist, parlamendienamus tahab aga siduda amnestiat hõivatud valitsushoonete ja Kiievi kesklinna tänavate vabastamisega. Teisipäeval tühistas ülemraada opositsiooni raevu ajanud protestivastased seadused, lootes sellega teha lõpu kaks kuud väldanud poliitilisele kriisile. Valitsusvastased meeleavaldused algasid novembri lõpus pärast president Viktor Janukovõtši otsust jätta sõlmimata Euroopa Liidu assotsiatsioonilepe.
Kornilovi vandenõu likv andis uuesti tuult tiibadesse enamlastele, nad olid aktiivsed streigi korraldajaid, tööliste relvastajad ja barrikaadide ehitajad, agitaatorid kasakaväeosades jne. Unustati justkui kahju, mida enamlased olid enne tekitanud. Otseselt ei amnesteeritud, kuid pärast Kornilovi vandenõud võisid hakata uuesti vabalt avalikult tegutsema. Mitmed juulikuus arreteeritud enamlaste juhid vabastati vanglast, mitmed põgenenud pöördusid tagasi. Vahetult pärast enamlaste amnesteerimist leidsid septembris aset Nõukogude ümbervalimised, tänu enamlaste uuele esiletõusule õnnestus neil haarata juhtivad pos-d paljudes nõukogudes. Suuremates keskustes ja garnisonilinnades said võimu, Moskva ja Petr nõukogud läksid enamlaste kontrolli alla. KTK oli avaldanud toetust AV-le, siis vastselt ümber valitud ja enamlaste kontrolli alla läinud nõukogud hakkasid end vastandama mitte vaid AV-le, vaid ka KTK-le. Petr