Õppimine
omandamine kui ka varem omandatu meeldetuletamine. Sageli esinevad nad ka koos.
(3: 102)
2.4.4 Joobe-mälulünk
Suuremat sorti joobe korral võib juhtuda selline asi, et mõni seik toimunust võib olla
kaetud mälulüngaga, kuigi inimene oli ümbrusega kontaktis. (3: 102)
2.4.5 Hüsteeriline amneesia
Hüsteeriline amneesia on harva esinev mäluhäire, mille korral inimene ei suuda
meenutada, kes ta on ja mida kuni elu selle hetkeni teinud. See amneesiavorm ei
tulene mitte ajukahjustusest vaid tegu on psüühilise häirega. Vahel on seda nimetatud
ka kaitseamneesiaks. Sellel juhul on mälust kustunud kogu negatiivne ja isikut
kahjustada võiv informatsioon. (3: 102)
16
2.4.6 Afektiivne mälulünk
Tugevas afektiseisnudis olles kahaneb inimese tähelepanuvõime ja muu hulgas võivad
tekkida mälulüngad. (3: 102)