Muistne vabadusvõitlus kui pöördepunkt Eesti ajaloos
Selle
abil aga püüdis kirik laiendada oma mõjuvõimu nii poliitilises kui ka majanduslikus mõttes
senirüüstamata maades. Samuti maksab ära mainida, et eestlased olid terve sõja omal jalal,
sest neil polnud kellegi peale loota, teisisõnu- neil polnud liitlasi. Sõja vältel tekkisid
konfliktid naabritega, mille tõttu korraldati ka ida poolt Eestisse mitu sõjaretke, mis mõlemat,
kuid eeskätt eesti poolt raskelt kurnas. Ka ristisõdijate relvaarsenal ja jõud polnud
ammutamatu ning pärast katku puhkemist, sõlmiti 1212. aastal kolmeks aastaks vaherahu.
Ristisõdijate retkede tagajärjed polnud vaid pelgalt verised. Siia toodi ka lääne
kultuuri. Näiteid võib tuua mitmeid: linnades sai võimuorganiks raad, tekkisid gildid ja
tsunftid, hakati hoogsalt rajama tosinate kaupa gootistiilis kirikuid ja kloostreid ning kuigi
eestlased olid veendunud taaralased, nägid nad peagi selle usu võimsust ja suurejoonelisust, ja
annaabi.ee 
