nöör vinna. See oli kõige lihtsam viis. Paistab, et vähemalt 13. sajandi alguses (piltide järgi) on kasutusel olnud ka vööhaak. Ammunooled hakkavad lendu lastes ümber enda telje keerlema ning see on äärmiselt kasulik, kuna see lendab küllaltki täpselt ning külgtuul ümber enda telje keerlevatele kehadele ei mõju. Aleksander Medvedev, kes on teinud väga korraliku vibunoolte tüpoloogia ning ta on sinna lisaks kaasa haaranud ka ammunooled. Erinevalt tavalistest ammunooleotstest on Eestist Viljandist (1223. a piiramisest) leitud ka erandlikult suured ja raskemad ammunooleotsed. Kaalult on need tavalistest ammunooleotstest u 3 korda raskemad. Ammunooli pole 13. sajandi algusest mitte kusagil säilinud. Siin-seal on olemas hilisemast ajast, kuid ei ole teada, millisel määral nad sarnanesid. Ammunoole tunneb vibunoolest kenasti ära, kuna tagumine ots on ammunoolel erinev. Vibunoolel on olnud kolm sulge, ammunoolel kaks. Tagumises osas on vibunoolel