Keskaegsed relvad
14. sajandi teine kolmandik oli ambude ja nendega seonduva küllalt intensiivne
arenguperiood. Levisid laiemalt liitammukaared, kirjalikes allikates nimetati neid nende
ühe koostisosa järgi veidi eksitavalt sarvambudeks.
Kasutusele tulid isegi terasest ammukaared, esmakordselt mainiti neid 1313. aastal.
Laiemalt levisid need siiski alles pärast 1425. a.
Ambude võimsust illustreerivad hästi 1361. aastast pärinevad Visby kalmistu materjalid,
kus 1185-est luustiust 126-el koljul on ammunooleotste poolt tekitatud vigastus. Seega
pidi ammunool läbima kiivri, mõnede sõdalaste puhul ka rõngaskapuutsi (coif) ja alles
seejärel jäi pidama sõdalase pealuus.
6. Millised olid ambude vinnastamisevõtted ja vahendid nende ajaloolises
arengus?
Esimesi ambe vinnastati ilma abivahenditeta toetati amb maha, astuti kaarele ja
sikutati nöör paika. Raskemate ambude jaoks võeti kasutusele jalused ja
vööhaagid. Seoses ammukaarte arenguga tulid kasutusele järjest paremad