"ammuliaetud" - 1 õppematerjal

Tõde ja Õigus II Terve tekst

" Ütlesin, ja tõmbasin teise omale õlgadele. Samal silmapilgul äkki vana ise!..." ,,Noh ja siis?" küsis Indrek, keda lugu hakkas juba huvitama. ,,Mis siis! Teadagi, mis siis!" vastas Tigapuu kavala naeratusega. ,,Aga näed sa seda silti? Kuidas meeldib? Päris kunsttöö kohe!" Nad seisid väikese söögipoe ees, mille sildil aurav supivaagen, tükk vorsti, pool sinki, leiva- ja saiakannikad. Mingisuguse imeliku, peaaegu nägematu laua ääres istus habemik mees ja kühveldas suppi ammuliaetud suhu. ,,Vaata seda meest," seletas Tigapuu, ,,otse nagu elaks teine; muud kui mine istu teisele poole lauda ja hakka kaasa helpima. Astume õige veidikeseks siia sisse, minu üks tuttav, õigem hea sõber käib siin sagedasti söömas, ehk saame ta kätte, mul oleks teda vaja." Ja ilma et oleks oodanud Indreku nõusolekut, laskus ta mööda kitsast treppi alla keldriruumi, nõnda et Indrek pidi tahes või tahtmata talle järele minema.