Muinas-Eesti sõjandus
Põhjuseks võib
olla näiteks see, et meil muinasaja lõpul kütiti metsloomi vähe (metsloomaluid
kõigist luudest vaid 10%). See näitab, et jahil on teisejärguline roll, vibu juures on
oluline aga see, et vibu saab hästi lasta vaid siis, kui seda iga päev lasta ning
harjutada.
Ammud ja ammunooled
Ammu rekonstruktsioon ca 1220-1250, originaalambe sellest ajast säilinud ei ole.
Amb ehk arvalet ehk vibupüss. Ammukaar, ammulaad (pikk puust osa),
ammunöör, ammu lae sees on ammu päästemehhanism. Eesti keeles ei ole eriti
asjalikku ammu kohta käivat terminoloogiat.
Eraldi on amb leiutatud Hiinas ning Vana-Kreekas ning ei saa kindlalt öelda, kuid
võib-olla nendest mõlemast veel eraldi ka Vana-Roomas. Nende ambude
mehhanismid on niivõrd erinevad, mistõttu võib eeldada, et nad leiutati eraldi
erinevates kohtades.
Pulkpäästikuga amb – tegemist on väga primitiivse ammuga.
annaabi.ee 
