Oskar Loorits - Eesti rahvausundi maailmavaade
inimene kõikjal enda ümber nägema ja oletama vaime, kes tõusevad
inimesest kõrgemale astmele, kellest oleneb inimese heaolu ja saatus.
Kaitsevaime on kutsutud ka haldjateks ja jumalateks. Usk
kaitsevaimudesse haldjatesse - jumalustesse toob kaasa ka ohvrikultuse.
Toodi ohvreid küll merre, küll jõgedesse ja järvedesse, küll põldudel
viljahaldjale.
Loodushaldjatest kerkib eriti esile pikse roll, kellele ohverdatakse näiteks
põua puhul härg. Pikset kujutletakse vanamehena, kes ammukaarega
puistab piksenooli. Henriku Liivimaa kroonikas (xxx 4) on juttu, et
saarlased 2. veebr. 1227 toimunud lahingu ajal "karjuvad, rõõmustades
oma Tarapitha üle." See osutab skandinaavlaste Thori tundmist nimepidi,
kuigi vist mitte ülijumalana, vaid lihtsalt pikse nimetusena.
Hinge irdumine ihust vaimuks ja vaimu kerkimine kaitsevaimuks, see on
eesti usundilise arusaama arengutee.
Meilgi on püütud tänapäeval leida ja kasvõi kunstlikult luua selliseid