Agrokeemia konspekt - Väetised & väetamine
laguneb, tekib vesi ja karbamiid:
2NH3+CO2NH2COONH4CO(NH2)2+H2O
12
II VÄETISED
* Ammoniaagist teiste lämmastikväetiste tootmiseks ammoniaak hapendatakse
lämmaatikhappeks (HNO3 on omakorda teine lähteaine väetiste tootmisel):
NH3+2O2HNO3+H2O
Vedel ammoniaak 82,3% N
Ammoniaagivesi 16...20% N
Silmeti vedelväetis 17...19% N N on põhiliselt ammooniumsalpeetrina,
sisaldab lantanoide
Vedelaid väetisi kasutatakse põhiväetisena. Need tuleb mulda viia vähemalt 10
cm sügavusele, et vältida ammooniumi lendumist.
Ammooniumväetised põletavad taimi, mispärast ei kasutata pealtväetisena. Neid
võib mulda anda ka sügisel, sest ammoonium ei leostu. Selle ühenditega toimub
mullas nitrifikatsiooniprotsess, mis peatub, kui t° langeb <6°.
Silmeti vedelväetisi kasutatakse ka pealtväetisena.