Peajalgsed
Aastas püütakse peajalgseid
ligi 1 000 000 tonni. Paljusid neist, eriti Vaikse ookeani kalmaari (Ommastrephes sloanei-pacificus)
ja harilikku kaheksajalga (Octopus vulgaris), sööb inimene. Neid püütakse peamiselt Ida-Aasias
(eriti Jaapanis), Okeaanias ja Vahemeremail. Huvitav on vana püügiviis: merepõhja lastakse nööride
otsas savipotid või suurte tigude tühjad kojad, kuhu kaheksajalad sisse ronivad, ning siis
tõmmatakse püünised välja.
Ammoniidid (Ammonoidea) on väljasurnud peajalgsed. Esimesed ammoniidid (goniatiidid) ilmusid
juba Devonis, (Devon oli Paleosoikumi neljas ajastu; algas 417 miljonit aastat tagasi ja lõppes 354
miljonit aastat tagasi) kuid selle grupi õitseng oli Mesosoikumis. Mesosoikum ehk Keskaegkond oli
eelviimane geoloogiline aegkond; algas 250 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65,5 miljonit aastat
tagasi. Ammoniitidel oli spiraalne aragoniidist ja orgaanilisest ainest koda, mis koosnes paljudest
annaabi.ee 
