Üldise taimekasvatuse kogu materjal
kirjeldamisel raskusi, sest lämmastikuühendite
muundumine on oma olemuselt väga keerukas, sest
selles osalevad mullas elavad bakterid, mis on
tundlikud temperatuuri, mullaniiskuse, pH,
süsinikusisalduse ja muude tegurite suhtes.
Põhimõtteliselt on aga toimuvad protsessid
kirjeldatavad alljärgneva skeemi kohaselt:
1. Taimedele omastatavate lämmastikuühendite (ammoonium- ja nitraatühendid)
allikateks mullas on:
I.orgaanilise aine lagunemisel, s.o. ammonifikatsiooniprotsessis vabanevad
ammooniumiühendid, mis aastas moodustavad 1...2 % lämmastiku üldvarust mullas, s.o. ca
30...90 kg/ha kohta;
II.õhulämmastiku siduvate mikroorganismide kaudu mulda toodud lämmastik.
Siin tuleb eristada kahte gruppi mikroorganisme:
a)sümbiootilised mikroorganismid (liblikõieliste taimede sümbioos mügarbakteritega)
seovad vaba õhulämmastikku suurtes kogustes ja pärast peremeestaime saagi koristamist
võivad jätta mulda lämmastikku ca 50...200 kg/ha;